Kuna olemine on veidi tõbine, siis otsustasin koju jääda, ehkki "karvik" tahaks tööd saada küll....
Et miskit kasu ka sellest oleks, võtsin ette oma orhideed aknalaual. Eelmisel päeval said nad kastetud ja tõstsin neid ükshaaval lihtsalt potiga ümbrispottidest välja, et lähemalt uurida. Ja lihtsalt nautida neid. Kaotasin sellel talvel oma 8-st orhideest 2 ja üks (suur valge) on minekul. Sellel on küll juurtemassi terve pott täis. Äkki jõuab veel poja teha, ehkki 8-st lehest on kurva järjekindlusega järele jäänud 3?
Olen seda kastmisrežiimi kasutanud nii u. 5+ a ja probleeme pole olnud. Et 2 korraga hakkasid kollaseks minema, siis tekkis kahtlus ühe kastmispäeva kohta, kui jätsin oma lilled vanni ja läksin poodi. Tavaliselt istun kodus ja "ruigan" ikka väga kõvasti, kui keegi misiganes põhjusel vannitoa poole läheb. Üldiselt on nad sellest juba ka loobunud. Perekondlikul "rivistusel" selgus, et ühel "oli kiire ja pesi pead- AUSÕNA ma EI ajanud vett su lilledele!" (Hmm - vannitäis orhdeesid, kuidas saab ilma kuhugi peale ajamata pead veel pesta?).
Teine pesi kohe peale seda põrandapesulappi. "No ma vaatasin ju, et peale ei läheks.. ja ei läinud..."........
Hetkel on aknalaual 7 kuukinga. 1 oli kohe kahtlane. Kes viitsib, siis saab lugeda
siit.
Vindus ja vindus ja ajas ka mingi punga välja ja siis otsustas lehed maha visata. Mingi aeg ta oli veel aknalaual ja siis otsustasin ta ära visata, ehkki juuri oli.. Potist välja võttes selgus, et oli ka pisike võsuke küljes. Liina soovitusel siis hakkasin kastma kord päevas vette. Mingi aeg see töötas, aga aegajalt tuli ikka ette, kui unustasin. Ja panin selle õnnetu substraati. 2-e kuu jooksul ei andnud mingit elumärki ja uuesti kontrollides oli ka see võsuke kadunud. Ilmselt sai siiski istutamisel haiget, ehkki ma püüdsin toimida nii ettevaatlikult, kui võimalik.
Lubasin endale, et ma ei osta ühtegi uut taime juurde, sest no ei taha nad ära mahtuda.
Selle kohta võib öelda, et inimene plaanib, jumal juhatab. Oli plaan enda orhideesid hakata ümber istutama ja seadsin sammud (rattad oleks õigem väljend) Hortesesse. Kohe ukse kõrval tuuletõmbuses oli kärus leiunurk ja seal veel mõnede teiste taimede vahel üsna õnnetu olemise ja paari õiega 3-e varrega kuuking. Hinnaks 5.- euri. Tegin südame kõvaks ja läksin tahapoole sobivat subrstraati otsima. Lõpuks valisin välja Kekkilä, sest see sobis just oma koti suuruse tõttu. Kaasa tuli veel Substrali kaktusemuld ja kott perliiti.
Kassas ei andnud ikka see lilleke rahu. Ütlesin enda taga seisvale daamile, et tulen kohe tagasi ja läksin tõin ta ära. Lehed nukralt pehmed ja pott ikka väga läbi kuivanud. Möödaminnes haarasin kaasa ka sobiva ümbrise, sest kodus olid kõik hõivatud
Koju jõudes, kui oli paberis veidi aega seisnud (veebruar ikkagi) sai esimese asjana vette tunniks ajaks. Kahju, et kohe pilti ei teinud.
Algul mõtles pikalt, siis viskas 3 õienuppu maha. Oli ta mul sama kastmisreziimi peal, kui teised - u. kord 7-10 päeva tagant. Siis mingil ajal uurisin neid nii 4 päeva pärast uputamist ja oma suureks üllatuseks avastasin ta täiesti kuiva olema....Ja siis tabasin ära, tal ju teistsugune pott, selline lisaõhulõhedega külgedel. Egas midagi, panin talle oma veeämbrikese kõrvale ja hakkasin teda kastma nii 3-4 päeva tagant. Kui pott kerge oli, siis vette ka läks. Väetist ka vastavalt sellele siis. Paari nädala pärast hakkasid need elutud ja pruunid otsad paisuma ja muutuma roheliseks. Ja nüüd aina kasvab. Muutsin veel korra ta kastmisrežiimi ja vaatame, mis sellest saab. On ta eraldi vee ja režiimi peal, sest kaasa tulid ka "sõbrad" hooghännad, keda ma ei taha teistesse pottidesse. Kastmisvett ja ka väetisevett kasutan kõikidel ainult ühekordselt ja teen lahuse nii, et kõik saavad korraga. Kasutatud vee valan ära ja rohem ei kasuta. Ma leian, et kokkuhoid selle väetise pealt ei tasu ära võimalike kahjurite (mida ise pruugi kohe teadagi) levikut teisetele.
Ja selline ta ongi, minu uus iludus. See nüüd paar päeva tagasi viimasena avanenud õis ja veidi suurem, kui algselt peal olnud, aga siiani õitsev õieke. Hetkel peal 1 vana ja 5 uut õit.
Pilt tehtud moblaga ja ei anna päris õigeid värve edasi. Aga natuke kompenseerib see kollane minu kollast, kes alati hästi õitses ja palju harunes ja kellest ma ilma nüüd olen :(.
Nüüd selle juurde, mida võib pealkirjas lugeda.
Vaadates oma orhideesid, tundusid nad veidi nukrad ja tuhmid. Talveperioodil ma neid ei duššita. Ja mõeldes oma kaotustele, siis ilmselt niipea ka mitte, ehkki alati peale vannitamist käin lehesüdamikud salfakaga üle.
Võtsin kempsupaberirullist paar lehte, tegin niiskeks ja tõmbasin üle paari lehe. Paberile jäi hallikas kiht. Käisin ka teised lehed ja lilled samamoodi üle, paberit vahetades. Kui lehed kuivaks said, olid neil peale sellised rullikesed. No selge, vetsupaber ju ajab ebemeid.
Lauapeal abivahendeid otsides jäi silma akvarellipintsel no.10.
Proovisin kuiva pintsliga ja sain mõned mikroskoopilised tolmurullid. Hoolimata sellest, et olin just niiskelt lehed üle käinud....
Sahtlis teadsin olevat puhtaks pestud kreemipurgi, ootamas oma õiget aega ja otstarvet. Võtsin välja ja täitsin filtrikannust veega. Edasi läks pintseldamiseks. Pintsel purgis puhtaks tolmust, vetsupaberisse suurem osa kuivaks ja siis pintsliga üle lehe. Umbes nagu teeks paberit märjaks enne joonistama hakkamist. Pintsliotsaga sain ligi ka sinna, kuhu muidu paberiga ei ulatunud.
Paistab, et Nässu tunneb hästi ennast :).
Ja siit paistab Peedul (peedipunane) tulema õievarreke.
Loodan, et mu lillekesed jäid pesupäevaga rahule ja ehk ärkavad nüüd ka need üles, kes siiani veel tunduvad magavat. On küll kuidagi pringimaks ja mõnest kohast heledamaks läinud, aga uusi õievarsi võiks rohkem olla. Igatahes tundusid nad pärast kuivamist kuidagi rõõmsama ja reipamana.
Ehk oli kellelegi abiks. Suurt kogust puhtaks ei tee nii, aga mõnele taimele ju võib sellist "puhastusteenust" pakkuda :D .
