Parimat soovib Taive ja www.taivefoto.com
Tuesday, December 25, 2012
Wednesday, July 25, 2012
Pajalapakad
Panin ennast kirja Isetegija koostegemisse Asjakesi kööki. Oli plaan teha paar pajalappi. Vanaema ruudu tehnikas. Aga tüüpiliselt minule, hakkas see plaan elama oma elu. Milleks teha lihtsalt mingi lihtlabane ruudulapike, kui saab ka keerulisemalt asju ajada, eksju?? Et ainult ruudukesega võib ahjus ikkagi kätt põletada, tekkis idee teha midagi kindasarnast. Päris kinnast ma siiski ei teinud, sest tahtsin jääda ikkagi ruudu juurde. Ja ruudust sai ristkülik. Kaevasin oma lõngakastis ja leidsin 3-e kordse Raasiku villase valge, hästi tumesinise ja roosa. Kuna idee oli vaimusilmas olemas, asusin heegeldama. Milleks veel siis mingid arvutused või läbimõtlemine töö loogilisest käigust, ah? Kellele veel seda vaja on :D? Aluseks võtsin oma labakäe pikkuse ja panin umbes mingi x arvu silmuseid juurde. Muidu tundus kuidagi väike. Põhi valmis, asusin lappe heegeldama. Vanaema ruuduna ja värvigammale lähenesin loominguliselt. Tegin lapid valmis nii umbestäpselt sama laiad, kui põhi oli. Paar välimist ringi heegeldasin lihtsalt silmus silmuse kõrvale sambaid.
Kui kokku hakkasin panema, siis selgus tõsiasi, et jah, oleks pidanud ikka lappidest alustama. Põhi sai liiga pikk. Aga kokku ma heegeldasin ja tulemus sai selline.
Pildil on veel "töötlemata" lapakas, sest kartsin, et ei jõua enne tähtaja kukkumist seda teha. No tegelikult ei meeldi mulle esitleda viimistlemata töid. Neljapäeval ei ole aega ja nädalavahetus kujuneb maratonpildistamiseks Ruilas.
Aga siiski pesin selle pajalapaka puhtaks, sain kuivaks ja aurutasin ka. See on ikka uskumatu, KUI must vesi sealt ühest asjast tuli :/. Mul on tallisokkide pesuvesi ka puhtam ja panen igakord ikka puhtad sokid jalga, mitte ei pese siis, kui juba nurgas püsti seisavad.
Pilte võrdluseks:
Kui kokku hakkasin panema, siis selgus tõsiasi, et jah, oleks pidanud ikka lappidest alustama. Põhi sai liiga pikk. Aga kokku ma heegeldasin ja tulemus sai selline.
Pildil on veel "töötlemata" lapakas, sest kartsin, et ei jõua enne tähtaja kukkumist seda teha. No tegelikult ei meeldi mulle esitleda viimistlemata töid. Neljapäeval ei ole aega ja nädalavahetus kujuneb maratonpildistamiseks Ruilas.
Aga siiski pesin selle pajalapaka puhtaks, sain kuivaks ja aurutasin ka. See on ikka uskumatu, KUI must vesi sealt ühest asjast tuli :/. Mul on tallisokkide pesuvesi ka puhtam ja panen igakord ikka puhtad sokid jalga, mitte ei pese siis, kui juba nurgas püsti seisavad.
Pilte võrdluseks:
Vasakul siis pestud ja töödeldud ja paremal siis "toorik.
Et vahepeal sai pilditöötlusega tegeletud, siis sai ootemomentidel ette võetud seekord 2 pajalapakat. Tütrele.
Neid ei ole hetkel enam aega pesta ega pressida esitlemiseks, aga järgmisel nädalal teen ma selle ka ära.
Esimene sai küll rohkem roosa ja tütar põeb roosamaaniat, aga tema lapakatele lihtsalt ei jätkunud enam roosat niipalju. Järele jäi umbes poole kanamuna suurune kerajupike.
Siin siis kõik 3 koos. Ema arvas, et sellest pole midagi, et esimesel vahe vahel on, kasutada saab ikka. Ise mõtlen, et ehk proovin midagi sinna äärde heegeldada, aga see tulevikumuusika :).
Eks nad vähe rohkem loppis on ,kui mulle meeldiks, aga eks ajaga muutuvad järgmised sirgemaks. Nüüd juba tean, kuidas paremini teha. Esimene vasikas läheb ju ikka aia taha :D.
Ja nüüd nimest. Et miks "pajalapakas" ja mitte "pajalapp"? Algul korra veel mõtlesin, et "pajalabakas". Pajalapp on reeglina selline, kuhu sa oma kätt sisse ei pane. Pajakinnas on labakinnas. Kuna ta päris kinnas ei ole ja päris lapp ka mitte siis saigi kokku "pajalapakas".
Ideed juba keerlevad MILLISEID veel teha annab ja plaanin, aga selleks on vaja
1.aega, et külastada lõngapoodi
2. aega, et heegeldada.
Päikest!
Monday, June 25, 2012
Pildistama
Sain laupäeval koostöö pakkumise minna Soome pildistama Finnderbyt. See on Soome suur ratsavõistlus 28.06-01.07. Hoolimata sellest, et minu kaamera on remondis. Lubati lahkelt valida 4-ja kaamera ja 3-e mudeli vahel. Kolmapäeval on veel kuskil võistlused, saab ka neid proovida pildistada.
Helistasin täna Overalli ja nad olid lahkelt nõus kiirendama minu aparaadi remonti :). Ehk õnnestub homme õhtuks valmis saada.
Eile sai oma 164 cm kõrguse "eesti ratsaponi" hüppetrenni pildistatud. Sellel loomal selliseid tõkkeid hüpata esimene kord. Kordel on enne midagi hüpanud.
Helistasin täna Overalli ja nad olid lahkelt nõus kiirendama minu aparaadi remonti :). Ehk õnnestub homme õhtuks valmis saada.
Eile sai oma 164 cm kõrguse "eesti ratsaponi" hüppetrenni pildistatud. Sellel loomal selliseid tõkkeid hüpata esimene kord. Kordel on enne midagi hüpanud.
See küll üleeilne trennipilt.
Minu jaoks on see loom ilmselgelt liiga "hot".
Tuesday, June 12, 2012
Kaamera katsetus
Sain endale ajutiseks kasutamiseks Canoni 5D Mark I. Täiskaader ja profitööriist, küll vana mudel juba. Kiirestiliikuvate tegelaste; nagu hüppavate hobuste, jaoks küll aeglane, aga saab hakkama. Ei ole eestlased kadedad.
Võistluspiltide ülesriputamisega sain enamvähem ühele poole, nüüd on veel tellimuste täitmine jäänud. Kibelesin kangesti kaamerat ka looduses proovima. Olen mitu aastat plaaninud piibelehti pildistada, aga iga kord on midagi vahele tulnud. Selgi aastal käisin enne võistlusi uurimas, et kaugel on. Olid juba ka suuremaid küll, aga minul oli saatuse tahtel maha jäänud sääsetõrjevahend ja et tegemist oli tuulevaikse õhtuga, siis noppisin ainult kimbukese kaasa ja tegin et kadusin sealt. Vahepeal oli 2 nädalat, millal ei olnud ka aega minna.
Pühapäeval võtsin kaamera kaasa, et see omanikule tagasi saata. Helistasin, et särki-värki, kaamera kaasas, aga tegelikult tahaks niiväga proovida veel pilti teha peale hüppavate hobuste. Ma ei uskunud oma kõrvu, kui teises otsas lahkelt lubatigi kasutada "kaua ma tahan".....hmm. Et endal on teine kaamera olemas ja "seisab teine siin niisama"!! No on ikka häid inimesi olemas!
Peale trenne läksin siis katsetama. Ette oli keerata ainult 50mm fix ja vaherõngaga vana vene objektiiv. Tahtsin makrotada, seega keerasin vene 135mm fixi ette. Pildi kvaliteet on hea, ainuke viga, teravustamine käib manuaalselt. See tähendab seda, et objekti teravustamiseks kaadris, sa valdavalt õõtsud mõne millimeetri ulatuses edasi-tagasi :) ja siis mõistatad, kuhu suunas pildistatav objekt õõtsub. Saab ka suumirõngaga, aga see rohkem statiivilt ja vaikse ilmaga. Lisaks oli märkimisväärne tuul. Objektiivi ja kere vahele kruvisin korraliku arvu, tervelt 4 vaherõngast. Oleks proovinud veel keerata, aga rõngad said otsa. Kui ei ole paremat võtta, siis tuleb läbi ajada sellega, mis on. Ma ju ka stagnaaegne inimene ja harjunud mittemillestki midagi tegema :). Ma oleks kohe väga õnnelik, kui kellelgi vedeleks niisama kodus ka mingi asjalik objektiiv ja ta annaks selle kasutada :). No nii nahhaalseks minna ei tasu vist. Aga unistada ju võib ometi.
Paar tulemust siis siin. Kujutage neid pisipilte nüüd ette SUUUUUUUUUURELT ja seinal. No nii meetrise küljepikkusega ikka. Kas ei teki tahtmist endale magamistuppa seinale panna ja siis talvetuisus õhtul, enne magama jäämist, suvest unistada :)?
Võistluspiltide ülesriputamisega sain enamvähem ühele poole, nüüd on veel tellimuste täitmine jäänud. Kibelesin kangesti kaamerat ka looduses proovima. Olen mitu aastat plaaninud piibelehti pildistada, aga iga kord on midagi vahele tulnud. Selgi aastal käisin enne võistlusi uurimas, et kaugel on. Olid juba ka suuremaid küll, aga minul oli saatuse tahtel maha jäänud sääsetõrjevahend ja et tegemist oli tuulevaikse õhtuga, siis noppisin ainult kimbukese kaasa ja tegin et kadusin sealt. Vahepeal oli 2 nädalat, millal ei olnud ka aega minna.
Pühapäeval võtsin kaamera kaasa, et see omanikule tagasi saata. Helistasin, et särki-värki, kaamera kaasas, aga tegelikult tahaks niiväga proovida veel pilti teha peale hüppavate hobuste. Ma ei uskunud oma kõrvu, kui teises otsas lahkelt lubatigi kasutada "kaua ma tahan".....hmm. Et endal on teine kaamera olemas ja "seisab teine siin niisama"!! No on ikka häid inimesi olemas!
Peale trenne läksin siis katsetama. Ette oli keerata ainult 50mm fix ja vaherõngaga vana vene objektiiv. Tahtsin makrotada, seega keerasin vene 135mm fixi ette. Pildi kvaliteet on hea, ainuke viga, teravustamine käib manuaalselt. See tähendab seda, et objekti teravustamiseks kaadris, sa valdavalt õõtsud mõne millimeetri ulatuses edasi-tagasi :) ja siis mõistatad, kuhu suunas pildistatav objekt õõtsub. Saab ka suumirõngaga, aga see rohkem statiivilt ja vaikse ilmaga. Lisaks oli märkimisväärne tuul. Objektiivi ja kere vahele kruvisin korraliku arvu, tervelt 4 vaherõngast. Oleks proovinud veel keerata, aga rõngad said otsa. Kui ei ole paremat võtta, siis tuleb läbi ajada sellega, mis on. Ma ju ka stagnaaegne inimene ja harjunud mittemillestki midagi tegema :). Ma oleks kohe väga õnnelik, kui kellelgi vedeleks niisama kodus ka mingi asjalik objektiiv ja ta annaks selle kasutada :). No nii nahhaalseks minna ei tasu vist. Aga unistada ju võib ometi.
Paar tulemust siis siin. Kujutage neid pisipilte nüüd ette SUUUUUUUUUURELT ja seinal. No nii meetrise küljepikkusega ikka. Kas ei teki tahtmist endale magamistuppa seinale panna ja siis talvetuisus õhtul, enne magama jäämist, suvest unistada :)?
See tegelane on kindlasti isane :). Tegelikult on seda pilti kropitud nii 50% ja keeratud 180 kraadi.
Seina peale vast ei paneks, aga annab kaamera kasutusvõimalustest ettekujutuse. Vähemalt minule :).
Pilte üle vaadates selgus ka tõsiasi, et selle kaamera sensor oli vist viimast korda siis puhas, kui ta karbist välja võeti. Seega sensori puhastuses tuleb ka ära käia. Olgu siis väike minupoolne panus kaamera heaoluks, selle kasutamise eest. Siin piltidel on kogu see sodi veel koristamata.
Kõiki pilte ei ole veel jõudnud üle vaadata ja ka kodukale ei ole veel jõudnud panna.
Saturday, June 9, 2012
Kiire-kiire-kiire
Vähemalt 2 viimast nädalat.
2 viimast nädalavahetust tegin tööd üritusel Ruila Spring Tour 2012. Ja nädala sees kulus aeg piltide töötluseks.
No vähemalt mina leian, et ka fotograafi töö ON töö, ehkki jätkuvalt leidub inimesi, kes arvavad, et see on ainult klõps nupule ja "Mille eest sa sellist raha küsid?". Lisaks leiavad mõned tibinad, et "Nende käest ei ole küsitud, kas nende hobust üldse pildistada tohib" ja see on piisav argument, et minu kodulehelt pilte varastada ja neid siis lõustaraamatus üles riputada. Mis siis, et minu suur vesimärk on keset pilti peal...Mitte ei saa aru, MIS mõnu on sellist pilti omada või vaadata. Ilmselt tuleb asi ikka ametlikuks ajada ja hakata politseile avaldusi tegema.
Fotograafia liinis sain koostöö pakkumise ühelt Soome fotograafilt. Selle fotograafiga, kes on ka ühtlasi omanik, oleme viimased 3 aastat suurtel võistlustel Eestis külgkülje kõrval pildistanud. Plaanib ta kodulehe uuendamist ja siis tulevad sinna ka muud pildid, kui ratsasport ja autoralli. Kuna ta ise ei tegele eriti looduse pildistamisega, siis on mul võimalus oma pilte seal pakkuda. Ma siin nüüd mõtlen, et kas see on tunnustus, kui proffessionaalile :)? Egoboost oli ikka korralik alguses :D.
Ühe minu piltidest tahab oma tütre tuppa riputada. Eks näis mis sellest koostööst saab. Soomlased Eestis väga palju just ei võistle :).
Lisaks ütles koostöö üles (ma siiralt loodan, et ajutuselt) minu "käepikendus" fotoaparaat. Ilmselgelt katik väsis ära. Ma ei taha mõelda ka, mida ütleb minu rahakott, kui ma sammud Overalli sean :(. Lisaks ei ole nad just vaimustuses piiri tagant ostetud kaamerate üle ja tänitavad igal võimalusel sellepärast. Vähemalt 2-e aasta tagune kogemus on küll selline. Ja nad on ainukesed siin, kes remondivad Canoneid.
Käsitöö liinis olen valmis saanud ühe Monica Isetegija kooskudumisest nimega Sallimüsteerium. Tänud Mekale mõnusa kudumise eest! Kui ikka ei süvene, siis harutad :).
ja ühe haapsalu salli, mis ootab pitsi külgeõmblemist. Õigemini õmblemist ootavad küll 2 salli.
Südamekirjaga rätik leidis kodu Inglismaal ja uus omanik on väga õnnelik.
Lisaks tegin mõned heegeldatud suvemütsid, mis peaks nüüdseks ka uutes kodudes olema.
Üldiselt peale usinat vitamiinide tarbimist hakkab veidi eluvaimu ja energiat sisse tulema.
Varusin endale ka Drops Lace lõnga soodukast ja nüüd mõtlen, millal vardad sisse lüüa ja mida teha. Tahaks oma Silvia kolmnurkse rätiku mustri üleskirjutada ja vaadata kuidas see jääb peenemast pitsilõngast. Üks poolik öösinine ussikee komplekt ootab ka oma lõplikku valmimist.
Väga laias laastus kõik :) ehkki tundub, et nagu polegi midagi teinud.
Päikest kõigile!
2 viimast nädalavahetust tegin tööd üritusel Ruila Spring Tour 2012. Ja nädala sees kulus aeg piltide töötluseks.
No vähemalt mina leian, et ka fotograafi töö ON töö, ehkki jätkuvalt leidub inimesi, kes arvavad, et see on ainult klõps nupule ja "Mille eest sa sellist raha küsid?". Lisaks leiavad mõned tibinad, et "Nende käest ei ole küsitud, kas nende hobust üldse pildistada tohib" ja see on piisav argument, et minu kodulehelt pilte varastada ja neid siis lõustaraamatus üles riputada. Mis siis, et minu suur vesimärk on keset pilti peal...Mitte ei saa aru, MIS mõnu on sellist pilti omada või vaadata. Ilmselt tuleb asi ikka ametlikuks ajada ja hakata politseile avaldusi tegema.
Fotograafia liinis sain koostöö pakkumise ühelt Soome fotograafilt. Selle fotograafiga, kes on ka ühtlasi omanik, oleme viimased 3 aastat suurtel võistlustel Eestis külgkülje kõrval pildistanud. Plaanib ta kodulehe uuendamist ja siis tulevad sinna ka muud pildid, kui ratsasport ja autoralli. Kuna ta ise ei tegele eriti looduse pildistamisega, siis on mul võimalus oma pilte seal pakkuda. Ma siin nüüd mõtlen, et kas see on tunnustus, kui proffessionaalile :)? Egoboost oli ikka korralik alguses :D.
Ühe minu piltidest tahab oma tütre tuppa riputada. Eks näis mis sellest koostööst saab. Soomlased Eestis väga palju just ei võistle :).
Lisaks ütles koostöö üles (ma siiralt loodan, et ajutuselt) minu "käepikendus" fotoaparaat. Ilmselgelt katik väsis ära. Ma ei taha mõelda ka, mida ütleb minu rahakott, kui ma sammud Overalli sean :(. Lisaks ei ole nad just vaimustuses piiri tagant ostetud kaamerate üle ja tänitavad igal võimalusel sellepärast. Vähemalt 2-e aasta tagune kogemus on küll selline. Ja nad on ainukesed siin, kes remondivad Canoneid.
Käsitöö liinis olen valmis saanud ühe Monica Isetegija kooskudumisest nimega Sallimüsteerium. Tänud Mekale mõnusa kudumise eest! Kui ikka ei süvene, siis harutad :).
Südamekirjaga rätik leidis kodu Inglismaal ja uus omanik on väga õnnelik.
Lisaks tegin mõned heegeldatud suvemütsid, mis peaks nüüdseks ka uutes kodudes olema.
Üldiselt peale usinat vitamiinide tarbimist hakkab veidi eluvaimu ja energiat sisse tulema.
Varusin endale ka Drops Lace lõnga soodukast ja nüüd mõtlen, millal vardad sisse lüüa ja mida teha. Tahaks oma Silvia kolmnurkse rätiku mustri üleskirjutada ja vaadata kuidas see jääb peenemast pitsilõngast. Üks poolik öösinine ussikee komplekt ootab ka oma lõplikku valmimist.
Väga laias laastus kõik :) ehkki tundub, et nagu polegi midagi teinud.
Päikest kõigile!
Saturday, April 28, 2012
Pilte
Revideerin oma plaate ja kõvaketast. Pildimaht hakkab / on ületamas seda mahtu, kus teadsid, kus kaustas sul miski pilt on. Ei tea nüüd, kas see on hea või halb. Kodukale ei ole nad miskipärast veel jõudnud. On valdavalt ainult hobused. Ei, ma ei pildista ainult hobuseid. Ikka muud ka, ja nüüd proovingi neid tasapisi ka oma fotopanka laadima hakata.
Kui on pildisoovi, siis võib julgesti ühendust võtta taive (ät) taivefoto.com .
Suured ja kvaliteetsed väljatrükid on head kingituseks ja ka endale seinale riputamiseks.
Mõned näidised.
See pilt on olemas ka valmisfotona lamineeritud kapal tumeda alumiiniumraamiga. Ilmastikukindel, värvide tuhmumiskindlus 75+ aastat.
6879
Saadaval valmis pilt lamineeritud kapal mattkuld alumiiniumraamis. Tegelikkuses ei ole udune :) pilt.
(Originaalfaili ei leia hetkel üles, mis tõestab veelkord korrastamise ja süstematiseerimise vajalikust :) )
Kui on pildisoovi, siis võib julgesti ühendust võtta taive (ät) taivefoto.com .
Suured ja kvaliteetsed väljatrükid on head kingituseks ja ka endale seinale riputamiseks.
Mõned näidised.
See pilt on olemas ka valmisfotona lamineeritud kapal tumeda alumiiniumraamiga. Ilmastikukindel, värvide tuhmumiskindlus 75+ aastat.
3132
3524
8184
8367
8415
Saadaval valmis pilt lamineeritud kapal mattkuld alumiiniumraamis. Tegelikkuses ei ole udune :) pilt.
(Originaalfaili ei leia hetkel üles, mis tõestab veelkord korrastamise ja süstematiseerimise vajalikust :) )
5168
Jätan oma piltidele failide numbrid, sest selle mahu juures, mis mul on, ei ole mõeldav hakata välja mõtlema pealkirju.
Monday, April 16, 2012
Kuidas mina pildistasin "kändu"
Ehk milleks on varjevärvus.
Ei ole oma kaamerat tükk aeg võtnud kätte, et pildistada ka "mittehobuseid". Lihtsalt ei ole tuju olnud. Midagi teha ei taha ja kuhugi minna näib ka nii mõttetu tegevus :(. Ühesõnaga stress kõrgemal kujul.
Tuli minna võtma hobuselt vereproovi borrellioosi testiks. Pistsin autosse ka kaamera. Üle hulga aja. Isegi aku oli täis ja suurema mälukaardi leidsin ka riiulist üles.
Veri võetud suurema siplemise peale, roomasin kaameraga veidi ümber kohaliku lillepeenra, kus olid oma ninad välja pistnud esimesed krookused.
Asusin tagasiteele. Autoga mulle meeldib sõita ja meeldib ka nautida Eestimaa loodust. Olenemata aastajast. Autoroolis kaks mitte just kõige paremini kokkusobivat kooslust. Kui kiiret ei ole ja teisi ka ei sega, siis pole mingi probleem 60-ga tee peal sõita. Iialgi ju ei tea, keda või mida põnevat sa näed.
Tulin tallist ja nii möödaminnes otsustasin kõrvalteele maha keerata. Olin seal kandis pildistamas käinud nii umbes 3 aastat tagasi ja tahtsin näha, mis vahepeal muutunud on. Kas see heinamaa on alles ja kuhu midagi juurde ehitatud on? Heinamaa oli alles, aga ülesküntud :(. Jätsin auto seisma kraavi kaldale kruusateele ja lasin enda poolse akna alla. Vihma sadas vahelduva eduga. Taevas lendas värvuliste parv paanikas ringi, põgenedes seda tagaajava väikese kullilise eest. Eemal asjatasid 2 sookurge ja ühte toonekurge nägin kraavis jalgu leotamas 100 m tagasi. Linnukesed lendasid teiselpool kraavi asuvasse võssa ja ka kullike kadus kuhugi. Kuna viimased kuu aega on olnud väga pingeline just emotsionaalselt, siis istusin autos oma mõttes ja nautisin lihtsalt vaikust ja loodust. Mis siis, et vihmast. Kiiret ei olnud kuhugi. Vaatasin vastu autoakent tibavaid piisku, kui järsku hakkas silmanurgast miski kraavikaldal häirima. Nagu oleks murdunud kasekänd, aga midagi tundus ebaloogilist olema. Et nagu sellest kohas ei saa sellist asja olla. Ei saanudki aru, miks. Võsa ja kraavikallas ju... Et asjast aru saada, tegin nii, nagu ennegi olen teinud. Võtsin kaamera ja tegin häirivast kännust pilti. Läbi kinnise vihmamärja akna. Mõtlemata kaamera settingutele või, et kas ma sealt üldse mingi adekvaatse kaadri saan. Suumides saadud faili kaameras suuremaks avastasin järsku kaks kollast väga vihast silma mulle otsa vaatamas!!! Esimene reaktsioon oli ????????? Kerisin pildi veidi väiksemaks ja leidsin silmade omaniku. Mingi oksa peal istus liikumatult väike kullike, ja seiras mind VÄGA vihase pilguga. See, mida mina olin lagunevaks kasekännuks pidanud, oli tema hele kõht. Pool linnust sulandus ühtlaselt kraavi kaldaga kokku. Otseloomulikult tahtsin saada kohe ka paremat pilti! Lasin kõrvalakna alla. Vana auto ja sodi ka kusagil vahel, aken vajus alla paraja inisemise saatel. Selle kannatas kullike ära. Aga kui kaamera tõstsin, siis oli ka tema taluvuse piir ületatud ja järgmisel momendil oligi kadunud, pikeerides taga asuvasse võssa. Ilmselt oleks pidanud enne kaamera tõstma ja siis akna avama.
Pilti on cropitud 50%, keeratud heledamaks ja teravustatud.
Ei ole oma kaamerat tükk aeg võtnud kätte, et pildistada ka "mittehobuseid". Lihtsalt ei ole tuju olnud. Midagi teha ei taha ja kuhugi minna näib ka nii mõttetu tegevus :(. Ühesõnaga stress kõrgemal kujul.
Tuli minna võtma hobuselt vereproovi borrellioosi testiks. Pistsin autosse ka kaamera. Üle hulga aja. Isegi aku oli täis ja suurema mälukaardi leidsin ka riiulist üles.
Veri võetud suurema siplemise peale, roomasin kaameraga veidi ümber kohaliku lillepeenra, kus olid oma ninad välja pistnud esimesed krookused.
Asusin tagasiteele. Autoga mulle meeldib sõita ja meeldib ka nautida Eestimaa loodust. Olenemata aastajast. Autoroolis kaks mitte just kõige paremini kokkusobivat kooslust. Kui kiiret ei ole ja teisi ka ei sega, siis pole mingi probleem 60-ga tee peal sõita. Iialgi ju ei tea, keda või mida põnevat sa näed.
Tulin tallist ja nii möödaminnes otsustasin kõrvalteele maha keerata. Olin seal kandis pildistamas käinud nii umbes 3 aastat tagasi ja tahtsin näha, mis vahepeal muutunud on. Kas see heinamaa on alles ja kuhu midagi juurde ehitatud on? Heinamaa oli alles, aga ülesküntud :(. Jätsin auto seisma kraavi kaldale kruusateele ja lasin enda poolse akna alla. Vihma sadas vahelduva eduga. Taevas lendas värvuliste parv paanikas ringi, põgenedes seda tagaajava väikese kullilise eest. Eemal asjatasid 2 sookurge ja ühte toonekurge nägin kraavis jalgu leotamas 100 m tagasi. Linnukesed lendasid teiselpool kraavi asuvasse võssa ja ka kullike kadus kuhugi. Kuna viimased kuu aega on olnud väga pingeline just emotsionaalselt, siis istusin autos oma mõttes ja nautisin lihtsalt vaikust ja loodust. Mis siis, et vihmast. Kiiret ei olnud kuhugi. Vaatasin vastu autoakent tibavaid piisku, kui järsku hakkas silmanurgast miski kraavikaldal häirima. Nagu oleks murdunud kasekänd, aga midagi tundus ebaloogilist olema. Et nagu sellest kohas ei saa sellist asja olla. Ei saanudki aru, miks. Võsa ja kraavikallas ju... Et asjast aru saada, tegin nii, nagu ennegi olen teinud. Võtsin kaamera ja tegin häirivast kännust pilti. Läbi kinnise vihmamärja akna. Mõtlemata kaamera settingutele või, et kas ma sealt üldse mingi adekvaatse kaadri saan. Suumides saadud faili kaameras suuremaks avastasin järsku kaks kollast väga vihast silma mulle otsa vaatamas!!! Esimene reaktsioon oli ????????? Kerisin pildi veidi väiksemaks ja leidsin silmade omaniku. Mingi oksa peal istus liikumatult väike kullike, ja seiras mind VÄGA vihase pilguga. See, mida mina olin lagunevaks kasekännuks pidanud, oli tema hele kõht. Pool linnust sulandus ühtlaselt kraavi kaldaga kokku. Otseloomulikult tahtsin saada kohe ka paremat pilti! Lasin kõrvalakna alla. Vana auto ja sodi ka kusagil vahel, aken vajus alla paraja inisemise saatel. Selle kannatas kullike ära. Aga kui kaamera tõstsin, siis oli ka tema taluvuse piir ületatud ja järgmisel momendil oligi kadunud, pikeerides taga asuvasse võssa. Ilmselt oleks pidanud enne kaamera tõstma ja siis akna avama.
Istusin veel veidi autos ja mõtlesin "elu üle järele". Tugenevas vihmasajus hakkasin lõpuks kodu poole liikuma.
Pilti on cropitud 50%, keeratud heledamaks ja teravustatud.
Saturday, March 10, 2012
Haapsalu rätik
See minu esimene rätik. Sall ootab pitsi külgeajamise järjekorras.
Et asi tundus alguses veidi keeruline, siis tegin kõvasti luuret. Ei meeldi mulle väiksed rätikud. Valituks sai Südamekirjaga rätt. Just om lihtsuse tõttu. Ja mis Haapsalu rätt või sall on ilma nuppudeta?
Andmeid leidsin igasuguseid. Katchi blogist ja armastaja blogist ja Pipieri blogist. Ja Reesi blogis tundus see lausa hiiglaslik olema!
Valmis ta sai, ehkki pildistamise ajal on veel ülaäär üle tegemata. No vaja kiiresti ju eputama tulla. ;). Ja diivan oli ka lahti ja sai kohe ära kasutatud. Muidu venitamise ajal käib perekond kikivarvul mööda seina ääri ja telekat vaatab "nina-vastu-lina" meetodil.
Veidi olen siiski pettunud salli suuruses, oleks tahtnud veidi suuremat. Selleks on vaja ilmselt minu puhul puuvardaid, et saaks veidi lõdvemalt teha.
Andmed sellised siis :
Muster "Südamekirjaga rätt" Rätiraamatust
Tehtud Addi Lace 3.0 metallringvarrastega.
Mõõdud 168cm X 84cm.
Kaalu ei oska öelda, aga 150 gr kerast on kasutatud pool umbes.
Lõng on 28/2 ja ostetud Mardilaadalt koos raamatuga. Hästi mõnus lõng. Pehme ja hoiab vormi. Pidavat Prantsuse päritolu olema.
Küsisin veel müüjalt, et ei tea, kas ikka jätkub rätiku jaoks. Arvas, et nibi-nabin peaks välja tulema sõltuvalt mustrist. Kududes ei saanud kuidagi aru, et kuidas seda lõnga NII vähe läheb, kui raamat ütleb, et 150-200 gr rätiku kohta??? Mingil hetkel sain siis "valgustatud" - turgatas mõte pähe, et äkki käis jutt hoopis nelinurksest rätikust!! Kõigi loogikareeglite kohaselt siis peabki ju kolmnurksele poole vähem minema :).
Siin siis venituses. Nõelte all sain suht soliidse suuruse juba 176cm x 88cm kätte.
Siin siis nõeltelt maas.
Detail rätikust.
Huumorinurk on minu ema. Igakord, kui on mingi pärliteema näpu vahel, siis ma olen (või tütar on) "Artell Aega Küll". Kui koon, siis ta ei "kobise" ja kui tegin oma esimest rätikut, siis juba ütles, et "Vauuuuuu ilus on!" mis on minu ema puhul juba kiitus kõrgemal tasemel.
No meeldivad need pitsilised rätikud, täitsa nakkus kohe...
Ja väike mõttepoeg või -tütar juba areneb järgmise mustri suunas.
Et asi tundus alguses veidi keeruline, siis tegin kõvasti luuret. Ei meeldi mulle väiksed rätikud. Valituks sai Südamekirjaga rätt. Just om lihtsuse tõttu. Ja mis Haapsalu rätt või sall on ilma nuppudeta?
Andmeid leidsin igasuguseid. Katchi blogist ja armastaja blogist ja Pipieri blogist. Ja Reesi blogis tundus see lausa hiiglaslik olema!
Valmis ta sai, ehkki pildistamise ajal on veel ülaäär üle tegemata. No vaja kiiresti ju eputama tulla. ;). Ja diivan oli ka lahti ja sai kohe ära kasutatud. Muidu venitamise ajal käib perekond kikivarvul mööda seina ääri ja telekat vaatab "nina-vastu-lina" meetodil.
Veidi olen siiski pettunud salli suuruses, oleks tahtnud veidi suuremat. Selleks on vaja ilmselt minu puhul puuvardaid, et saaks veidi lõdvemalt teha.
Andmed sellised siis :
Muster "Südamekirjaga rätt" Rätiraamatust
Tehtud Addi Lace 3.0 metallringvarrastega.
Mõõdud 168cm X 84cm.
Kaalu ei oska öelda, aga 150 gr kerast on kasutatud pool umbes.
Lõng on 28/2 ja ostetud Mardilaadalt koos raamatuga. Hästi mõnus lõng. Pehme ja hoiab vormi. Pidavat Prantsuse päritolu olema.
Küsisin veel müüjalt, et ei tea, kas ikka jätkub rätiku jaoks. Arvas, et nibi-nabin peaks välja tulema sõltuvalt mustrist. Kududes ei saanud kuidagi aru, et kuidas seda lõnga NII vähe läheb, kui raamat ütleb, et 150-200 gr rätiku kohta??? Mingil hetkel sain siis "valgustatud" - turgatas mõte pähe, et äkki käis jutt hoopis nelinurksest rätikust!! Kõigi loogikareeglite kohaselt siis peabki ju kolmnurksele poole vähem minema :).
Siin siis venituses. Nõelte all sain suht soliidse suuruse juba 176cm x 88cm kätte.
Siin siis nõeltelt maas.
Detail rätikust.
Huumorinurk on minu ema. Igakord, kui on mingi pärliteema näpu vahel, siis ma olen (või tütar on) "Artell Aega Küll". Kui koon, siis ta ei "kobise" ja kui tegin oma esimest rätikut, siis juba ütles, et "Vauuuuuu ilus on!" mis on minu ema puhul juba kiitus kõrgemal tasemel.
No meeldivad need pitsilised rätikud, täitsa nakkus kohe...
Ja väike mõttepoeg või -tütar juba areneb järgmise mustri suunas.
Sunday, February 26, 2012
Thursday, February 16, 2012
Nahad müügiks.
Müüa pargitud nahad. Mõõdud on võetud enam-vähem naha keskjoonelt ja võivad kõikuda umbes 10cm.
Asuvad Saaremaal. Saatmine üle Eesti Eesti Postiga. Postikulu maksab ostja.
Info ja tellimine info@tikatalu.ee
või telefonil 53300769.
Olen ainult kuulutuse vahendaja.
1. METSSIGA
100x140cm
hind 100.- €
2.METSSIGA
100x140cm
hind 100.-€
3.METSSIGA
75X117cm
hind 100.-€
4. PÕDER
165x185cm
hind 140.-
120x147cm
hind 120.-
6.METSSIGA
ajab kõrva tagant karva
107x155cm
hind 100.-€
7.METSSIGA
100x150cm
100.-€
8.METSKITS
70x95cm
hind 80.-
9.METSSIGA
80x110cm
hind 80.-€
10.METSKITS
kõri katki
70x100cm
hind 80.-
11.HIRV
115x130cm
hind 120.-€
13.METSSIGA
95X140CM
100.-€
14.METSSIGA
75X105cm
80.-€
15.METSSIGA
100x145cm
hind 100.-€
Subscribe to:
Posts (Atom)