Eesti elu

Nahad müügiks.

Müüa pargitud nahad. Mõõdud on võetud enam-vähem naha keskjoonelt ja võivad kõikuda umbes 10cm.

 Asuvad Saaremaal. Saatmine üle Eesti Eesti Postiga. Postikulu maksab ostja.

Info ja tellimine info@tikatalu.ee

või telefonil 53300769.

Olen ainult kuulutuse vahendaja.

1. METSSIGA
100x140cm
hind 100.- €

2.METSSIGA
100x140cm
hind 100.-€

3.METSSIGA
75X117cm
hind 100.-€

4. PÕDER
165x185cm
hind 140.-

5. PÕDER
120x147cm
hind 120.-

6.METSSIGA
ajab kõrva tagant karva
107x155cm
hind 100.-€

7.METSSIGA
100x150cm
100.-€

8.METSKITS
70x95cm
hind 80.-

9.METSSIGA
80x110cm
hind 80.-€

10.METSKITS
kõri katki
70x100cm
hind 80.-

11.HIRV

115x130cm

hind 120.-€

13.METSSIGA
95X140CM
100.-€

14.METSSIGA
75X105cm
80.-€

15.METSSIGA
100x145cm
hind 100.-€



Jänksi kemps.

Ja nii ongi, ehkki veider. Ja oleks siis, et kodujänksi oma veel.
 Tulin mina jää pealt pildistamast ja otsustasin tagasiteel põigata läbi koplis asuva kadakavõsa juurest. Lonkisin, või no mis lonkimiseks saab nimetada jää ja lumega kaetud pinnasel kakerdamist ja paaniliselt hoidumas kukkumast koos kaameraga kaelas ja muu varustusega seljas. Vahelduseks sai ka mõned klõpsud tehtud. Jõudsin vähe kindlamale pinnasele ja sain veidi julgemalt astuda. Nägin vaid ülelendavat ja omavahel jutustavat rongapaari. Ega ma mingeid loomi rohkem näha lootnudki, sest sellise müra peale (metsloomakõrvade jaoks eriti), mida teevad külmunud lumel astuvad inimjalad, jääb paigale vaid surnud loom :). Tahtsin näha jälgi ja lihtsalt teha tagasi minnes veidi suurem kaar. Jälgedest tuvastasin rebast, jänest ja hiiri. Võtsin ühed jänksi jäljed ette ja hakkasin mööda neid minema. Õigemini need jäljed läksid samas suunas, kuhu minulgi oli plaan minna. Õige pea tundus siiski, et see oli jänksile mingi kindlam rada, sest varsti oli jälgi rohkem, kui ainult ühe käigu omad.
 Liikusin edasi ja järsku püüdis pilku lühike jäljerida, mis suundus rajalt kõrvale ja siis tagasi. Ja selle jäljerea otsas oli "kemps" 4-5 pabulaga. Võib-olla oli seal lume sees neid veel :).

 Ja kohe tuli meelde Airi postitus Oskari teemal :).
Minu jaoks oli selline käitumine väga üllatav ühe metsjänese poolt, kellel ometi peaks olema ju suht savi, kuhu oma pabulad hoo pealt puistata.

Talv ja lumi

Mõned pildid eelmisest talvest.

 Vääna kandis tehtud pilt. Möödasõites vilksatas silmanurgast ja otsustasin proovida, mis välja tuleb, sest kohe paremal pool on traatvõrgust aed ja vasakule poole jäi väga ebamäärane lumehang ja koledad autorööpad. Ja ees servas on autotee. Päike oli selline mõnus ja madal. See on pilt mida vaatan ikka ja jälle ja mõtted liiguvad kuhugi eemale siit....

 Auto tahavaatepeeglise vaadates nägin fanastilist valgust. Tõmbasin auto kohe tee äärde. Õnneks on see suht hõreda liiklusega koht vähemalt sellisel kellaajal. Et valgus muutus tuhmimaks ja lumesadu tugevnes iga sekundiga, tuli tegutsega kiiresti. Et päikest täpselt puulatva saada, tuli visata tee peale kõhuli. Sain teha vist 3-4 kaadrit, kui lähenes auto. Nähes inimest keset teed pikali pidurdas ta kohe ja kargas autost välja. Selleks ajaks olin ma ka ennast koos kaameraga püsti ajanud. Meesterahvas hingas kergendatult, kui nägi, et olen terve ja ühes tükis :). Ehkki vist jäi ikkagi kahtlema minu terves mõistuses, kui selgitasin, et pildistasin lund ja päikest. Ja selleks momendiks, kui sain pildistamisasendist püsti ja vaatasin uuesti puu poole, oli kõik see valgus ja lumm juba kadunud. 

Panoraam (vist)5 fotost (arvutis on ainult aasta tagasi kokku pandud väike fail, originaalid on kuskil plaadil). Kujutage seda ette suurelt seina peal ;). See pisike pildike ei anna tegelikult edasi seda tõelist ilu, mis tuleb välja alles alates vähemalt nii meetri-pooleteise pikkuselt fotolt.