Vest emale.

Et kõik ausalt ära rääkida, alustan sellest, et möödunud sügisel sai Raasikult ostetud hunnik värvilist lõnga. Selle kuhja hulgas ka see üleminekuga pruunides toonides, eesmärgiga teha endale palmikutega (tingimata, sest neid ei olnud ma veel proovinud) taljes vest mantli alla.

Iga töö algab mustri valikust ja tööproovist. Mustri valik oli raske, isegi väga raske võiks öelda :). Kaalud nagu ma olen, ei suutnud midagi sellist leida, mis oleks tekitanud sellist VAUU! efekti. Egas midagi. Otsisin välja oma kudumisalase kirjavara, ruudulise kaustiku, pliiatsi, mõõdulindi ja kalkulaatori. Lõplik valik osutus "Koekirjade varamu" kasuks. See suurem variant, mille olin ostnud Mardilaadalt. Kõige rohkem meeldinud motiiv asus leheküljel nr.85 ja muster 134. Et ta rohkem esile tuleks, panin kõrvalt jooksma peenemate palmikute read. Pusisin proovilapi ka valmis. Sellega oli veidi probleeme, sest vesti oli plaanis kududa ringselt (vihkan õmbluste kokkuajamist) aga lappi tegin edasi-tagasi. Aga hakkama sain selle lapiga. Siis mõõtsin ennast ja tegin vesti visandi. Et kust kohast miski jookseb.Ja et optiliselt saledam näida panin keskele pahempidise koega 10 silma laiuse paneeli.Tagantjäreletark olles, oleks see pidanud 11 või 9 olema.  Asusin arvutama. JA SIIS TULI EMA. Kes oli seda sahmerdamist siiani kõrvalt vaadanud. Ja asus ka nõuandeid jagama. Et kui ikka tema kunagi kudus, siis oli nii ja soovitas ikka silmi ka juurde arvestada oma mõõtudele. Sama soovituse sain ka Isetegijast. Sügasin veidi kukalt, kui silmade arvu lõpuks kokku sain, aga kuuleka lapsena tegin ema soovituse järgi. Kui sooniku valmis sain, siis tundus asi veidi hapu. Kuidagi kahtlaselt lai.....aga noh-alguse asi ja vähe tehtud veel...ja lisaks rinvarrastel

Kui hakkasin mustrit tegema hakkas mind häirima (mingi kretinismi tunnus vist?), et kõik keerud jooksevad mõlemal pool hõlma ühele poole. Parandasin ka selle vea ja teisel pool hõlma jooksevad keerud teistpidi. Kui olin veel umbes 5 cm kudunud, siis sai lõplikult selgeks, et asi ON LIIGA LAI MINU JAOKS. Viimane kord, kus ma oma lapsevanema nõu kuulda võtan.....Ta arvas küll, et vest ei peagi nagu nahk seljas olema aga ma kleiti ka ei plaaninud kududa- ei mini ega maksit.

Kuna algus oli üsna palju aega võtnud ja ei raatsinud enam üles ka harutada, siis jätkasin- emale vesti kudumist. Nii kui vahepeal võtsin mingi muu asja käsile, köhatati kohe ja küsiti, et kas see puutub kuidagi tema vesti tegemisse? Kasvav kulaklus?

Võttis aega, mis võttis, aga valmis sai. Sellel pildil on vest vahetult peale valmimist eestvaates.

Ja sellel pildil tagantvaates. Et asi ikka "põnevam" kududa oleks, tegin ka taha pisikeste palmikute rea.

Siin pildil on vest juba pestud ja kuivanud. See oli ikka KOHUTAV, kui must see lõng oli. Läbi kolme pesuvee lasin, loputused lisaks. Et kuivemaks saada, lasin tsentrifuugist läbi 700 pöörde pealt. Süda värises küll sees, aga otsustasin katsetada. Võttis võibolla veidi karvasemaks küll, kui käteräti sees kuivatades. Järgmine kord vist nii ei tee.

Piltide pealt vist aru ei saa, kas on puhtam kui eelmistel piltidel.

Siin on vest oma omaniku seljas eestvaates. Rõhutati seda, et esiosa tuleb tuleb tingimata ikka suurem teha, sest "vanasti ju ikka tehti nii". Kuna oli selge, et minule seda vesti ei tule, siis viisin käeaugud mõlemalt poolt 8 silma tahapoole ja eestpoolt kudusin õlad veidi pikemaks, sobivamaks "korpulentse figuuriga" nagu rõhutati. Kudumise ajal oli modell omast käest ja kui vaja mõõta oli, siis oli hea "ahistada" teemal, kui vesti tahad, siis aja käpad püsti :D. Ajas.

Ja tagantvaates. (nägu ei lubatud näidata)

Lõnga läks umbes 300-350 gr ringis. Üks viht täielikult ja teisest umbes 1/3. Oma arvates võtsin vihid ikka ühest pakist, aga kududes alustades uut vihti tundus, et sellest pruunist oleks haapsalu salli võinud kududa. No nii peenike oli see. Kui värv hakkas muutuma, siis läks ka lõng oma tavalisse jämedusse, aga värvid ja üleminekud jooksid pikemalt.

 No kokkuvõtteks võib öelda, et endale ma vesti ei saanud, sain huvitava ja kohati ajusid ragistava kudumise. Ja kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis ei ole ikka pruun ega hall minu värvid ka ja see põikipidi triip teeb ka optiliselt paksemaks...:D

Üks asi sai lõpule ja sada ideed istub peas. Väimees tegi (no kes ikka ämmale julgeb vastu vaielda) vanadest pikkadest katkistest (küll mõni ikka võib vanu asju säilitada) stagnaaegsetest minu ema nr 4 puuvarrastest valmis lühemad nr 3 vardad. Ja varustasin ennast ka peenvillase valge lõngaga. Ja üks muster istus eile ajukäärudesse ja tundes ennast, siis proovin ma teda pitsmustriks kududa. Miks minna otse, kui ringi saab ;)....
 Ja mitu pakki Pardo savi ootab teise idee valmimist....ehhhh, miks on ööpäevas ainult 24 h ja inimesel ainult 2 kätt?