Võistluspiltide ülesriputamisega sain enamvähem ühele poole, nüüd on veel tellimuste täitmine jäänud. Kibelesin kangesti kaamerat ka looduses proovima. Olen mitu aastat plaaninud piibelehti pildistada, aga iga kord on midagi vahele tulnud. Selgi aastal käisin enne võistlusi uurimas, et kaugel on. Olid juba ka suuremaid küll, aga minul oli saatuse tahtel maha jäänud sääsetõrjevahend ja et tegemist oli tuulevaikse õhtuga, siis noppisin ainult kimbukese kaasa ja tegin et kadusin sealt. Vahepeal oli 2 nädalat, millal ei olnud ka aega minna.
Pühapäeval võtsin kaamera kaasa, et see omanikule tagasi saata. Helistasin, et särki-värki, kaamera kaasas, aga tegelikult tahaks niiväga proovida veel pilti teha peale hüppavate hobuste. Ma ei uskunud oma kõrvu, kui teises otsas lahkelt lubatigi kasutada "kaua ma tahan".....hmm. Et endal on teine kaamera olemas ja "seisab teine siin niisama"!! No on ikka häid inimesi olemas!
Peale trenne läksin siis katsetama. Ette oli keerata ainult 50mm fix ja vaherõngaga vana vene objektiiv. Tahtsin makrotada, seega keerasin vene 135mm fixi ette. Pildi kvaliteet on hea, ainuke viga, teravustamine käib manuaalselt. See tähendab seda, et objekti teravustamiseks kaadris, sa valdavalt õõtsud mõne millimeetri ulatuses edasi-tagasi :) ja siis mõistatad, kuhu suunas pildistatav objekt õõtsub. Saab ka suumirõngaga, aga see rohkem statiivilt ja vaikse ilmaga. Lisaks oli märkimisväärne tuul. Objektiivi ja kere vahele kruvisin korraliku arvu, tervelt 4 vaherõngast. Oleks proovinud veel keerata, aga rõngad said otsa. Kui ei ole paremat võtta, siis tuleb läbi ajada sellega, mis on. Ma ju ka stagnaaegne inimene ja harjunud mittemillestki midagi tegema :). Ma oleks kohe väga õnnelik, kui kellelgi vedeleks niisama kodus ka mingi asjalik objektiiv ja ta annaks selle kasutada :). No nii nahhaalseks minna ei tasu vist. Aga unistada ju võib ometi.
Paar tulemust siis siin. Kujutage neid pisipilte nüüd ette SUUUUUUUUUURELT ja seinal. No nii meetrise küljepikkusega ikka. Kas ei teki tahtmist endale magamistuppa seinale panna ja siis talvetuisus õhtul, enne magama jäämist, suvest unistada :)?
See tegelane on kindlasti isane :). Tegelikult on seda pilti kropitud nii 50% ja keeratud 180 kraadi.
Seina peale vast ei paneks, aga annab kaamera kasutusvõimalustest ettekujutuse. Vähemalt minule :).
Pilte üle vaadates selgus ka tõsiasi, et selle kaamera sensor oli vist viimast korda siis puhas, kui ta karbist välja võeti. Seega sensori puhastuses tuleb ka ära käia. Olgu siis väike minupoolne panus kaamera heaoluks, selle kasutamise eest. Siin piltidel on kogu see sodi veel koristamata.
Kõiki pilte ei ole veel jõudnud üle vaadata ja ka kodukale ei ole veel jõudnud panna.
8 comments:
Piibelehed on mõnusd :),pole ammu ligidalt näinud, lõhngi pole meele...nüüd vaatan su pilti ja katsun meenutada :)
Aga sääse pilt,irw, tead, valvekaameratel on infrapuna valgustus öösel ja ämblikud lausa fannavad seda, lahe on nt. kodus suurelt ekraanilt vaadata, kui mõni monster üle ekraani läheb.Nagu õudusfilmis.)umbes nagu sinugi sääsk.
Airi, aga siis ongi paras suur pilt seinale :). Selline lõuendile trükitud :)....mh?
Kindlasti :), nägin Bauhofis suuri seinafotosid, jummala vägevad.Kui välja mõtlen, MIS seal pildil peaks olema, siis saab edasi rääkida.Idee igati mõnus :).
Küsi aga julgesti! Mul on arhiivis ikka (kümneid)kordi rohkem materjali, kui kodukale olen jõudnud üleslaadida :). Ma ei pildista ainult hobuseid :). Võid ka idee anda, mis seal olema peaks.
Objektiiv on nüüd minu kasutuses ja siiani olen ikkagi šokijärgses seisundis...Ikka on häid inimesi Eestimaal!
Eilne katsetus läks aiataha, sest selleks ajaks, kui plaanisin peale trenni minna pildistama, oli tulnud maha paks udu. Tallinna poole sõites kadus see peale Tiskret.
Mmmm..võib peaaegu tunda maikellukeste lõhna:) Meil looduslikult ei kasva neid, käisin ja otsisin, kaevasin ja tõin omale ka aeda:D
Tegelikult kui lahe ikka, kui inimesel on töö mis on nagu hobi(ei ega ma ei tea, on Sul Taive veel "päris" töö ka..), imetlen! Meil käib muide poiss 6a ringi fotokas näpus, küll on pool arvutit loomade-lindude pilte täis, osad muidugi väga "kunstipärased", aga mõne puhul tõesti imestan, et kas tema tegi:D
Aga nii see hakkabki peale :). Mina alustasin vist 8-selt isa kaamera näppimist. Tema teadmisel ja kaasabil muidugi. Vist 10 olin, kui kingiti sünnipäevaks Smena 8M, sest papsil sai siiber kaamera jagamisest. 2 Smenat pidasin ära. Siis ostsin esimese suurema palga eest Zeniit TTL-i. Omal ajal oli see ikka kõva sõna. No selleks, et fotograafia ainuke töö oleks, on ikka väga pikk maa ja Eestis on neid tegijaid ikka väga palju. Ainut hobufotograafiaga siin ära ei ela :). Aga mulle väga meeldib, lisaks käsitöö ja natuke ratsutamist.
Post a Comment