Tulin mina jää pealt pildistamast ja otsustasin tagasiteel põigata läbi koplis asuva kadakavõsa juurest. Lonkisin, või no mis lonkimiseks saab nimetada jää ja lumega kaetud pinnasel kakerdamist ja paaniliselt hoidumas kukkumast koos kaameraga kaelas ja muu varustusega seljas. Vahelduseks sai ka mõned klõpsud tehtud. Jõudsin vähe kindlamale pinnasele ja sain veidi julgemalt astuda. Nägin vaid ülelendavat ja omavahel jutustavat rongapaari. Ega ma mingeid loomi rohkem näha lootnudki, sest sellise müra peale (metsloomakõrvade jaoks eriti), mida teevad külmunud lumel astuvad inimjalad, jääb paigale vaid surnud loom :). Tahtsin näha jälgi ja lihtsalt teha tagasi minnes veidi suurem kaar. Jälgedest tuvastasin rebast, jänest ja hiiri. Võtsin ühed jänksi jäljed ette ja hakkasin mööda neid minema. Õigemini need jäljed läksid samas suunas, kuhu minulgi oli plaan minna. Õige pea tundus siiski, et see oli jänksile mingi kindlam rada, sest varsti oli jälgi rohkem, kui ainult ühe käigu omad.
Liikusin edasi ja järsku püüdis pilku lühike jäljerida, mis suundus rajalt kõrvale ja siis tagasi. Ja selle jäljerea otsas oli "kemps" 4-5 pabulaga. Võib-olla oli seal lume sees neid veel :).
Minu jaoks oli selline käitumine väga üllatav ühe metsjänese poolt, kellel ometi peaks olema ju suht savi, kuhu oma pabulad hoo pealt puistata.
No comments:
Post a Comment