Pajalapakad

Panin ennast kirja Isetegija koostegemisse Asjakesi kööki. Oli plaan teha paar pajalappi. Vanaema ruudu tehnikas. Aga tüüpiliselt minule, hakkas see plaan elama oma elu. Milleks teha lihtsalt mingi lihtlabane ruudulapike, kui saab ka keerulisemalt asju ajada, eksju?? Et ainult ruudukesega võib ahjus ikkagi kätt põletada, tekkis idee teha midagi kindasarnast. Päris kinnast ma siiski ei teinud, sest tahtsin jääda ikkagi ruudu juurde. Ja ruudust sai ristkülik. Kaevasin oma lõngakastis ja leidsin 3-e kordse Raasiku villase valge, hästi tumesinise ja roosa. Kuna idee oli vaimusilmas olemas, asusin heegeldama. Milleks veel siis mingid arvutused või läbimõtlemine töö loogilisest käigust, ah? Kellele veel seda vaja on :D? Aluseks võtsin oma labakäe pikkuse ja panin umbes mingi x arvu silmuseid juurde. Muidu tundus kuidagi väike. Põhi valmis, asusin lappe heegeldama. Vanaema ruuduna ja värvigammale lähenesin loominguliselt. Tegin lapid valmis nii umbestäpselt sama laiad, kui põhi oli. Paar välimist ringi heegeldasin lihtsalt silmus silmuse kõrvale sambaid.
 Kui kokku hakkasin panema, siis selgus tõsiasi, et jah, oleks pidanud ikka lappidest alustama. Põhi sai liiga pikk. Aga kokku ma heegeldasin ja tulemus sai selline.

Pildil on veel "töötlemata" lapakas, sest kartsin, et ei jõua enne tähtaja kukkumist seda teha. No tegelikult ei meeldi mulle esitleda viimistlemata töid. Neljapäeval ei ole aega ja nädalavahetus kujuneb maratonpildistamiseks Ruilas.
 Aga siiski pesin selle pajalapaka puhtaks, sain  kuivaks ja aurutasin ka. See on ikka uskumatu, KUI must vesi sealt ühest asjast tuli :/. Mul on tallisokkide pesuvesi ka puhtam ja panen igakord ikka puhtad sokid jalga, mitte ei pese siis, kui juba nurgas  püsti seisavad.
 Pilte võrdluseks:

Vasakul siis pestud ja töödeldud ja paremal siis "toorik.

 Et vahepeal sai pilditöötlusega tegeletud, siis sai ootemomentidel ette võetud seekord 2 pajalapakat. Tütrele. 

Neid ei ole hetkel enam aega pesta ega pressida esitlemiseks, aga järgmisel nädalal teen ma selle ka ära.

Esimene sai küll rohkem roosa ja tütar põeb roosamaaniat, aga tema lapakatele lihtsalt ei jätkunud enam roosat niipalju. Järele jäi umbes poole kanamuna suurune kerajupike.

 Siin siis kõik 3 koos. Ema arvas, et sellest pole midagi, et esimesel vahe vahel on, kasutada saab ikka. Ise mõtlen, et ehk proovin midagi sinna äärde heegeldada, aga see tulevikumuusika :).

Eks nad vähe rohkem loppis on ,kui mulle meeldiks, aga eks ajaga muutuvad järgmised sirgemaks. Nüüd juba tean, kuidas paremini teha. Esimene vasikas läheb ju ikka aia taha :D.

  Ja nüüd nimest. Et miks "pajalapakas" ja mitte "pajalapp"?  Algul korra veel mõtlesin, et "pajalabakas". Pajalapp on reeglina selline, kuhu sa oma kätt sisse ei pane. Pajakinnas on labakinnas. Kuna ta päris kinnas ei ole ja päris lapp ka mitte siis saigi kokku "pajalapakas".

 Ideed juba keerlevad MILLISEID veel teha annab ja plaanin, aga selleks on vaja

 1.aega, et külastada lõngapoodi

 2. aega, et heegeldada.

Päikest!